Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused
iseloom.
Ühe kuulsama arhiivindusliku mõtte arendaja Jakob von Rammingeni (16.saj), kes vaatles
arhiivi riigiaparaadi iseseisva osana, järgi koosnes riigiaparaat 3 osast:
1) Riigi kantselei ja kohtud
2) Finants- ja sh fiskaalsüsteem (majandus)
3) arhiiv ehk Registratuur süsteem kõige selle juhtimiseks.
Rammingen kasutas praktilis-induktiivset1 arhiivisüsteemi:
1. Maahärra asjad (Causae domini)
2. Alamate asjad (Causae subditorum)
3. Välisküsimused (Causae extraneorum)
Kõik kolm jagunesid veel 2 alaliiki:
a) Realia (kogu reaalne elu ja olu, mis persoonide alla ei mahu), b) Personalia
17. sajandil riigid tugevnesid, ühes nendega ka riigiaparaat, sh arhiivid. Sel ajal eraldub
üldisest asjaajamise ja kantselei teooriast arhiiviteooria. Kokkuleppeliselt on hakatud
esimeseks arhiiviteoreetikuks nimetama Baldassare Bonifaciot, kes kirjutas 1631. a teose
"De Archivis"
annaabi.ee 
