Pärandkoosluste eksam
Tollases soojas ja niiskes kliimas valitsesid eelkõige laialehised
puud, nagu praegu võib näha Saksamaal ja Poolas. Sellesse ajajärku jääb ka asustuse ja
puisniiduilmelise maastiku laienemine. Ilmselt ei raiutud asulakohtade ümbrust päris
lagedaks, vaid jäeti kasvama eri liiki puid, sest igaks otstarbeks kõlbab paremini teatud
puuliik ning puude vedu kaugelt olnuks raske.
Esimesed koduloomad – veis, siga, kits ja lammas – jõudsid siia nöörkeraamika kultuuri
ajal subboreaalsel kliimaperioodil, alates umbes 3000 aastat e.Kr. Tollane kliima oli
nüüdisaegsest jahedam ja kontinentaalsem, seetõttu oli hädavajalik varuda loomadele
talvist lisasööta – lehisvihtu. Vihtade tegemiseks sobivaid oksi saab paremini hõredalt
kasvavatelt puudelt ja põõsastelt, see soodustas omakorda puisniiduilmeliste maastike
laienemist.
Nüüdisaegse ilme omandasid niidud umbes 1500–2000 aastat tagasi, mil hakati
kasutama vikatit: selle abil niideti koduloomadele talveks heina
annaabi.ee 
