Fütobentos
kevadel, ulatub Gröönimaa ja Teravmägede rannikuni ja Murmanskini
Koolal ning Olyutorski neemeni Beringi meres. Islandi N-rannikut ei loeta
Arktikasse, sest jäätumine seal ebaregulaarne.
Arktika vetikauurimise pioneer Kjellmann (1883) iseloomustas
polaarvöötme taimestikku järgmiselt: 1. Indiviidide vähesus (põhjuseks
peamiselt sobiva substraadi puudumine),
2. monotoonsus (Laminaria liikide igav pruun värv; näis sarnanevat
subarktikale, 3. Laminaria koosluste kohatine lopsakus. Siinsete vetikate
produktiivsus on tegelikult siiski madal, kuigi vetikakooslus võib kohati tihe
6
olla. Põhjused: valguse sesoonne puudumine, madal toite-elementide
sisaldus vees, madal veetemp. Veetemp muutub vähe aasta jooksul, (olles
veidi üle -1,8 C, mis on merevee külmumistemperatuur). Siiski võivad
annaabi.ee 
