Tõde ja Õigus II Terve tekst
nii et ma siis ütlesin selle vänge vanamehele, va Mäe Andresele, kui ta oma meremõrtsuka,
selle noore Andrese, sinu kalli venna, õieti öelda, poolvenna, kroonu viis, sellesama, kes
kevadel käis minu kruavi tammi lõhkumas, kui ma loodheinamuad tegin, tead isegi, seal
Jõessaare mail, -- just sellesama meremõrtsuka saatiski vana Andres kroonu, ja siis ma talle
ütlesingi, ütlesin lausa jonni pärast, et aga teda kiusata ja nokkida, ütlesin: Nüüd suatsid ühe
poja kroonuküna närima ja teise linna hobusevargaks õppima, -- sinu nimelt, sest sinust pidi
kool tegema hobusevarga. Lisasin talle veel juure, et meil ongi hobusevarastest nappus käes,
sest Vargamäelt pole veel ühtegi hoost varastud. Ja kas sa tead, mis vana Andres, see
nuabrimees ja sinu kallis isa, mulle terve kõrtsi ees ütles? Tema ütles, et sina oled linna läind
mitte hobusevargaks õppima, vaid tõde ja õigust tudeerima. Ning kui sa nüüd kevadel mööda
annaabi.ee 
