LOOMADE UURIMUSTÖÖ 2013
hiire ja kivinugise levikut. Inimasustusega kaasneb otseselt koduhiire ja koduroti
levik. Peamiselt koobastes ja puuõõnsustes on omale varjupaiga leidnud mitmed
käsitiivaliste liigid (habelendlane, suurkõrv, suur-nahkhiir jt.). Eesti arvukates
siseveekogudes kohtame saarmast, ondatrat ja kobrast. Läänemeres elavad
hallhüljes ning viigerhüljes.
Talvise külmaperioodil talvitub enamik Eesti imetajaid siin. Üksikud liigid -
peamiselt käsitiivalised (su635urvidevlane, pargi-nahkhiir jt.) - lahkuvad sel
perioodil soojema kliimaga piirkondadesse.
Eestlased on küttinud imetajaid juba ammustest aegadest alates. Imetajaid
kütitakse, et saada nende liha (metskits, põder, metssiga) või karusnahka
(naarits, rebane, kährik, ilves). Jahipidamisega piiratakse ka põllumeestele ja
karjakasvatajatele olulist kahju tekitavate liikide (metssiga, hunt) arvukust.
Kährik ja rebane võivad levitada nii koduloomadele kui ka inimesele ohtlikku
haigust - metsamarutaudi
annaabi.ee 
