Põhiliste plastide leiutamine ja ajalugu
üritasid PVC-d tööstuslikku kasutusele võtta nii Vene keemik Ivan Ostromislenski kui
ka Saksa keemik Fritz Hatte, kuid PVC rabedus ja jäikus takistasid nende püüdlusi.
1926-ndaks aastaks töötati B.F. Goodrichi firmas välja meetod, kuidas erinevate
12
lisandite abil PVC-d paremini töödeldavaks muuta. Sealt edasi muutus
polüvinüülkloriid laialt kasutatavaks materjaliks.
Polüstüreen (vahtplast, styrophoam)
Tugev plastik, mis allub hästi erinevatele töötlustele. Üks tuntumaid vorme
polüstüreenist on vahtpolüstüreen (mida eestis nimetatakse ka vahtplastiks), mida
kasutatakse näiteks pakkimisel pehmendusmaterjalina. Kuigi polüstüreeni eraldas
looduslikust vaigust juba 1839. aastal saksa apteeker Eduard Simon, ei saanud ta
ise oma avastuse suurusest aru. Alles Hermann Staudinger määras polümeeris
stüreeni monomeerid. Badische Anilin & Soda-Fabrik lühendatult BASF, mis asutati