Muid suurvõistlusi kogunes kümneid ja kümneid. 1970-1999 toimus suusatamise MM 12 korral. Uba oli platsis Strbske Plesos 1970, Falunis 1974, Lahtis 1978, Oslos 1982, Seefeldis 1985, Oberstdorfis 1987, Lahtis 1989, Val di Fiemmes 1991, Falunis 1993, Trondheimis 1997 ja Ramsaus 1999. Vahele jättis Thunder Bay 1995, kuna taastus sel ajal infarktist. Kergejõustiku seitset esimest MM-i vahendas Uba võistluslinnast: 1983 Helsingist, 1987 Roomast, 1991 Tokyost, 1993 Stuttgardist, 1995 Göteborgist, 1997 Ateenast ja 1999 Sevillast. Eesti NSV teeneline ajakirhanik (1988), Valdo Pandi nimeline publitsistikapreemia (1998), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1998), Eesti Olümpiakomitee elutööpreemia (2000), ROK-i auhind "Sport and Universality" (2000). Kaks viimast võttis vastu juba poeg Margus. Kuulus Euroopa Ringhäälingute Liidu olümpia- ja peamiste spordialade televisioonirühma, Eestis oli tegev erinevates spordiliitudes.
torusid. Pöörlemisel pidavat nendes tekkima järjest eemale suunduv pidev õhuvool; selle eest hoolitseb mõistagi kõige tavalisem tsentsrifugaalijõud, andes rootorile otsekui turbile pideva pöörlemise. Samas sobib küsida: kust hangitakse tollesma õhuvoolu tekitamiseks vajalikku energiat? 13 2.3. Ideede tulv Teinekord tullakse üsnagi nupukate väljamõeldistega. Üks insener Stuttgardist taotles patenti mootorile, mis pidavat tootma energiat tänu sllele, et vihid kergitavad roteerimisel üksteist vaheldumisi üles just ja nimelt füüsikast tuntud Eötvösi efekti arvel. Ungari matemaatik ja geofüüsik Lorand Eörvös uuris teadupärast Maa raskusjõu ilminguid. Nimelt: kui mingi keha liigub Maa pöörlemisega päripidiselt ida suunas suureneb selle inerts, mis muutub seetõttu üsna pissut ,,kergemaks".
annaabi.ee 
