Ta ei ole otseselt kellegi oma, vastupidiselt kaubamärgile, mis kuulub ainuomanikule. Geograafilise tähise ja kaubamärgi printsiipide ja erinevuste ning sarnasuste väljatoomisel kasutatakse töös nii Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi õigusakte ja Euroopa Liidu kohtupraktikat. Lõputöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse intellektuaalse omandi liike ja õiguste saamise viise ja antakse ülevaade tööstusomandi ajaloost ja liikidest ning tutvustatakse geograafilist tähist ja kaubamärki üldiselt. Nimetatakse olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid ja olulisemad lepingud. Teema käsitluses kasutas autor valdavalt võrdlevat meetodit. Terminoloogia põhineb Eesti õiguses kasutatavatel terministel. Teine peatükk selgitab geograafilise tähise ja kaubamärgi olemusest ning kaitse saamise võimalustest. Annab ülevaate õiguslikest regulatsioonidest ja loodud süsteemidest.
1. SISSEJUHATUS Intellektuaalne omand koosneb kolmest valdkonnast: autoriõigustest, naaberõigustest ja tööstusomandist. Tööstusomand on üldine mõiste, mis hõlmab endas õigusi kaubamärgile, leiutisele, tööstusdisainilahendusele, geograafilisele tähisele ning mikrolülituse topoloogiale. Et Eestis tööstusomandile õigused saada, tuleb läbida registreerimisprotseduur Eesti Vabariigi Patendiametis. Tööstusomandi õiguskaitset üldiselt Eestis reguleerib tööstusomandi õiguskorralduse seadus, kaubamärgi, leiutiste, tööstusdisainilahenduste, geograafilisete tähisete ning mikrolülituse topoloogiate õiguskaitset reguleerivad omakorda nende valdkondade eriseadused. Referaadi eesmärgiks ongi tutvustada üldiselt tööstusomandi liike ning kuidas on reguleeritud tööstusomandi kaitse Eestis. 2. TÖÖSTUSOMANDI LIIGID Tööstusomand on üks intellelktuaalse omandi liike, mis koosneb omakorda tööstusomandi objektidest
annaabi.ee 
