"stupenda" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» Ta viskas kähku õlale oma nahkvoodriga hõlmiku, haaras maast mütsi ja läks ahastades välja. Ta läks mööda Harpe'i tänavat Vanalinna poole. Muchette'i tänavast mööda minnes kõditas ta haistmismeelt tiirlevailt praevarrastelt tõusev tore praetud liha lõhn ja ta heitis ihaleva pilgu tohutu suurele praeköö-gile, mis kunagi frantsiskaanilt Calatagironelt välja meelitas sellise pateetilise hüüde: «Veramente, queste 252 rôtisserie sono cosa stupenda!» Jehanil polnud aga raha ja sügavalt ohates kadus ta Petit- Chatelet' väravasse, selle päratu suure massiivsete tornide kuus-tahuka alla, mis kaitses sissekäiku Vanalinna. Ta ei võtnud endale niigi palju aega, et nagu see kombeks oli, möödaminnes visata kivi Perrinet Le Clerc'i * ausamba pihta, kes Charles VI ajal Pariisi inglastele oli loovutanud, süütegu, mida ta kuju kolmesaja aasta jooksul oma lõhkilöödud ja poriga määritud näoga