EDUARD WIIRALT
Grünberg. Koos käidi Vogeesides ja Colmaris, kus neile jättis sügava
mulje Matthias Grünewaldi Isenheimi altar Unterlindeni muuseumis]. Sel,
1931. aasta suvel Strasbourgis lõi Wiiralt ühe oma tuntumatest töödest
"Kabaree", kuivnõelagravüüri "Lamav akt" (modelliks Nelly Stulz),
monotüüpiad "Lamav akt" ja "Istuv naine". Võimalik, et Strasbourgi
katedraalist sai ta inspiratsiooni gravüüri "Maalija" loomiseks. Nelly Stulzi
venna, doktor Edgar Stulzi tellimusel tegi ta pildi püha Vincent de Paulist, mis
andis tõuke terve pühakuid kujutava joonistussarja sünniks (19311932), sel
on omakorda seos litoga "Jutlustaja" (1932).
Kodumaise publiku jaoks korraldas kollektsionäär Alfred Rõude 1936. aastal
näituse Tallinnas ja Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti aastatel 1915
1936 valminud tööd, mis andis esmakordselt kaasmaalastele ülevaate
Wiiralti mitmepalgelisest loomingust ning tema kunstilisest arengust. 1937.