Kreeka poliitiline ajalugu
riigist jõudis loogilise lõpuni Roomale alistumisega 30. a., pärast Ptolemaioste dünastia
viimase valitseja, Rooma ajaloos tähtsat osa etendanud Kleopatra VII surma.
Seleukiidide riik.
Seleukiidid lugesid oma riigi algust 312. aastast, mil Seleukos I Nikator (Võitja; 312
281) vallutas Egiptusest lähtunud sõjaretkel Antigonos Monophthalmoselt
Mesopotaamia. Mõned aastad hiljem kinnitas ta võiduka idaretkega oma võimu Iraanis ja
Kesk-Aasias ning korraldas stuhted India valitseja Tsandraguptaga. Vahetult enne surma
saavutatud võit Lysimachose üle Korupedioni lahingus tõi tema võimu alla ka Väike-
Aasia. Neist hiigelaladest püsisid Seleukose järglaste käes kindlamalt ainult Süüria ja
Mesopotaamia. Idapoolsed alad läksid kaotsi 3. sajandi keskpaiku, kui Kesk-Aasias
moodustus hellenistlik Baktria riik (see langes omakorda 2. sajandil põhjapoolsete
stepirahvaste rünnakute tagajärjel) ja Iraanis lõi lahku kohalikku päritolu Partia dünastia.