veoreiimid : reiimsed ja mitte reiimsed. mittereiimsed : lastid , mis ei allu veol seisundit halvenevate teguritele. reiimsed: lastid mis nuavad teatud veoreiimi , peavad olema tagatud teavad temp , niiskuse ja ventileerimisting Fsikalis keemilis omaduste jrgi: Tuleohtlikud. plahvatusohtlikud , isesttivad , isekuumenevad, hgroskoopsed , mrgised , kokku klmuvad liigutamise lastide kokkusoobivuse seisukohalt gruppidesse: Agressiivsetega lastid(soojus, gaas , ise sttivad jne) agtessiivsetele tegurite mjule alluvad lastud(alluva I gruppi ainete toimele) neutraalsed lastid (puuduvad agressiivsed omadused ja ise ka ei allu agressivsetele lastide toimele) Lasti mthikud Joonmtmed- Euroopa - 1m angolaksi maades 1jalg inglise foot , 12meetrit=12tolli=1.3jardi Massimthikud ton = 1016 kg , short ton 954 kg Stoovimistegur ( stowage factor)-V(ruumala)laeva trmmis 1tonni lasti paigaldamiseks.hik on m3/t vi kuupjalg/tonn Lastiplaan __________
Keemilise aktiivsuse tttu leiduvad rhma elemendidlooduses ainult henditena. Metallid on hbevalge vi hallikasvalge vrvusega. Vrreldes leelismetallidega on neil suurem tihedus, kvadus ja krgem sulamis- ja keemistemp., mille heks phjuseks on asjaolu, et nende aatomite vliselektronkihil on kaks korda rohkem valentselektrone kui vastavatel leelismetallidel. Lihtainena on IIA rhma metallid keem.aktiivsed, kuid vhemakt. kui leelismetallid. - Reag.hapnikuga: krgemal temp'l sttivad metallid heleda leegiga plema ja mood. vastava oksiidi. 2Mg + O2 tekib 2Mg - Reag. halogeenidega: hinevad energiliselt mood. vastavaid halogeniide: Ca + Cl2 tekib CaCl2 (kaltsiumkloriid) Sr + Br2 tekib SrBr2 (strontsiumbromiid) - Reag. veega: Leelismuldmetallid (Ca, Sr, Ba, Ra) reageerivad veega juba toatemperatuuril (Be ja Mg soojendamisel): Sr + 2H2O tekib H2 + Sr(OH)2 (strontsiumhdroksiid) -Reag. hapetega: 2.rhma elemendid paiknevad metallide pingerea algul ning reag
Ained, millel puudub veega vastastikmju, puudub vime moodustada vesiniksidemeid, veega ei mrgu ja vees ei lahustu, nimetatakse hdroboobseteks ehk vett trjuvateks aineteks, nt.li. Hdrofiilseteks ehk vee-lembesteks nimetatakse selliseid aineid, millel esineb vastastikmju veega, esineb vime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees mrguvad ja vees lahustuvad. Alkaanid lahustuvad hsti mittepolaarsetes lahustites (teised ssivesinikud vi nende segud). lkaanide aurud ja gaasilised alkaanid on kergesti sttivad, plahvatusohtlikud ja narkootilise toimega,kahjustades nrvissteemi ja mjudes suurtes kogustes isegi surmavalt. Nahaga kokkupuutes mjuvad alkaanid rritavalt ja loomadele tekitavad karvkatte kahjustusi. 4.) Miks on alkaanid keemilistelt omadustelt suhteliselt passiivsed ained ja mida tuleb teha, et nende keemilist aktiivsust tsta? Alkaanid on keemiliselt kige passiivsemad orgaanilised ained, kuna nende molekulides asuvad ksiksidemed on tugevad ja psivad. Alkaanid on
3)Sttimistemperatuur Viskoosus kujutab endast sisehrdumist. Viskooson omadus avaldada takistust ksikute vedeliku kihtide nihkumisele. Kinemaatiline viskoosus - n(v theline) Dnamiline viskoosus. Ktuse viskoosus antake tihtipeale tingkraadides (Enngler'i kraadides E(kraadimrk)). Nafta viskoosuse klassifikatsioonid M40 (arv thendav viskoosuse Engleri kraadi) M100 (M200) Engler'i kraadidelt vib lber minna kinemaatilisele viskoosusele (E = V [m^2/s]) Selle vedelktus aurud segus huga sttivad lahtise leegi juurde viimisel, kiiresti plevad (plahvatavad) ja seejrel lakkavad. Sttimis temperatuuriks nim. temperatuuri, kui lahtise leegi juurdeviimisel ktusepinnale koheselt sttivad need aurud ja mne sekundi prast sttib ka ktus. Ja see temperatuur on krgem punkt temperatuurist Olenevalt vedelktuse viskoosusest see leek kigub piirides 135-240kraadi(Celsius). Sttimist temperatuur on 60-70 krgem. Need temperatuurid on kindlat mratud katselisel teel. Isesttimis temperatuur
annaabi.ee 
