enama lriga korstna osa. Suue on korstna vljalaske avale paigaldatud tarvik. Tahmapleng on lris siseseinale ladestunud sttiv jgi plemine. Tahmaplengu kindel korsten on korsten mis talub mretletud krgtemperatuuri soojus mju. Kondetsiaat on vedelsaadused mis tekivad suitsugaasi temperatuuri langemisel veeauru kastepunkti tasemele vi madalamale. Vuuk on kahe korstna osa vaheline hendus. Korstna tulepsivus on korstna vime vltida klgnevate plev materjalide sttimist ning takistada tule levimist klgnevatele aladele. henduslr on ktteseadme vljavoolu ala ja korstnat hendav osa vi osad. Klmumis-sulamiskindel korsten on korsten mis talub klmumise, sulamise mju. Korstna voolutakistus on rhu langus mis tuleneb suitsugaasi voolamisest antud temperatuuri ja voolukiirusel. Korstna klassifikatsioonid on: 1. rhk 2. temperatuur 3. kondentsioonikindlus 4. korrosioonikindlus 5. tahmakindlus 6. kaugus plev materjalist. Vundamentimine: 1
M100 (M200) Engler'i kraadidelt vib lber minna kinemaatilisele viskoosusele (E = V [m^2/s]) Selle vedelktus aurud segus huga sttivad lahtise leegi juurde viimisel, kiiresti plevad (plahvatavad) ja seejrel lakkavad. Sttimis temperatuuriks nim. temperatuuri, kui lahtise leegi juurdeviimisel ktusepinnale koheselt sttivad need aurud ja mne sekundi prast sttib ka ktus. Ja see temperatuur on krgem punkt temperatuurist Olenevalt vedelktuse viskoosusest see leek kigub piirides 135-240kraadi(Celsius). Sttimist temperatuur on 60-70 krgem. Need temperatuurid on kindlat mratud katselisel teel. Isesttimis temperatuur. kUI KUUmutada vedelktust ilma leegi juurdevimiseta tema lhedusse, lpuks ta ikka sttib ja seda nim. isesttimist temperatuuriks. See temperatuurkigu piirides 500-800kraadi(Celsius). 1)vvlivaesed mazuudid - vvlisisaldus (st) on viksem kui 0,5% 2)keskmise vvli sisaldusega 0,5-2% 3)vvlirikkad mazuudid , kus vvli sisaldus on le 2 ja kuni 4%
annaabi.ee 
