Kõnetegevuse psühholoogia
Milles on häda? Keeleteadus analüüsib keelt
formaalselt, (nt lauseliikmed jne) agga kui palju see mistmisele kaasa aitab?
Pragmaatilisele tähendusele peaks pöörama töhelepanu. Mitte keeleteaduse ajalugu
tervikuna, vaid psühholingvistika asjad... on meie eesmärgiks!
I. Stserba ei piisa formaalsest grammatikast, Kõne mehhanism e mis meil peas toimub,
Ja olemasolevate teksite (materjali) analüüs. Ekperimentide seas kasutas nt
Verifitseerimist enesekontrolli eeldus on see - Stserbal oli olulisel kohal. Meil on vaja
õpetada lapsi vigu leidma ja neid parandama ja otsustama, mis on õige, mis on vale. Igal
ühel on meil ,,Individuaalne keel". Igal ühel oma sõnavara, sõnatähendused erinevad,
suur osa on küll ühiist, aga alati on midagi individuaalset. Et ka õpetaja juttu mõistab
inimene veidi erinevalt.
Praha koolkond: Rõhutas, et keel pole lihtaslt abrtsarkne märgisteem, vaid suhtlemise
vahend! See, mida kasutame, sõltub funktsioonist/kasutuseemärgist