20. sajandi saksa kirjandus
Teos on nii kokku pandud nagu kirjeldatakse
unenägusi.
Sisemine monoloog: vahetu edastamine sellest, mida läbielatakse, mõeldakse ja
tuntakse. Kirjanduslik tegelane peab sisemonoloogi ja kirjanik peab seda võimalikult
täpselt edastama.
Unenovell. Tekst paberil
Peategelane noor arst, kes arvab, et tema naine teda petab, tahab teada, kas on nii.
Jälitab läbi öiste Viini tänavate teda, külastatakse veidraid kohti ja kummalisi isikuid.
Stseenid vahelduvad kohati väga kiiresti. Puuduvad stseenidevahelised üleminekud.
Tunne, et ei saa midagi mõjutada, stseenid on omavahel assotsiatsioonidega
ühendatud. Alateadvus, nagu tahaks aga nagu ei tahaks ka. Stseenide kiire
vaheldumine. Tunne, et on osaline mingis filmis aga ei suuda mõjutada, mis toimub.
Leutnant Gustl
Algab stseeniga teatris, Gustl on seal, vaatab, tüdinult. Järgmisel päeval on duell,
mõtleb juba sellele, et ehk on ta homme juba surnud. Kui tükk lõppeb läheb välja,
annaabi.ee 
