V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
'
1
5
6
Venitame teda piinapingil! See on kõige parem, mis meil üldse on. Las proovib ka seda.»
Dom Claude näis sügavasse ja süngesse mõtiskelul vajunud olevat. Ta pöördus Charmolue
poole.
«Magister Pierrat... ah, tahtsin öelda, magister Jacques, tegelge Mare Cenaine'i asjadega.»
«Jah, muidugi, dom Claude. Vaeseke, teda ootab Mummoli * saatus. On aga kah mõte
sabatile "minna! Arvekoja laekurina peaks ta ometi teadma Karl Suure
seadust: Stryga vel mascal!2 Mis aga puutub pisikesse Smeraldasse, nagu nad teda kutsuvad,
siis jään teie korraldust ootama. Ah jah, kui me portaali alt läbi
läheme, siis seletage mulle ka, mis see aednik seal fresko keskel kiriku sissekäigu juures
peaks õieti tähendama. Kas pole see Külvaja? Hei, magister, mille üle
te nii mõtlete?»
Endasse süvenenud dom Claude ei kuulanud teda. Jälgides ta pilgu suunda, nägi
Charmolue, et ta üksisilmi vahib torniakent katvat suurt ämblikuvõrku