Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.
Mürosinaas hävib keetmisel.
Kuigi inimese kohta andmed puuduvad, inhibeerib tiotsüanaatioon (CNS-) loomadel joodi
omastamist kilpnäärme poolt, mille tulemusena tekivad jood-pöörduv (iodine-reversible)
hüperplaasia, kilpnäärme hüpertroofia (nn. kapsa ja kaunviljade struuma) ning kasvupidurdus. OZT,
inhibeerides joodi liitumist vastavate lähteühenditega, inhibeerib ka türoksiini sünteesi. Tulemuseks
on rottidel joodi manustamisega mittepööratav nn. brassica seed struuma. Lisaks struumale (inglise
k. goiter või goitre) põhjustavad progoitriin ja epigoitriin oma nitriilmetaboliitide kaudu ka maksa
ja neeru laienemist ning surma. Loomadel on täheldatud ka sapijuha hüperplaasiat, hepatotsüütide
kärbust e. nekroosi ja neeru tubulaarse epiteeli megalotsütoosi.
Favism :
· 3,4-dihüdroksüfenüülalaniin ning glükosiidide vitsiini ja konvitsiini
pürimidiin-aglükoonid, mis sisalduvad toores põldoas (Vicia faba),