Aluseline magma võib kristalliseerudes liigenduda ka gravitatsiooniliselt. Eri tüüpi magmad tekivad eri kivimite ülessulamisel. Aluseline magma tekib astenosfääris Keskmine magma tekib subduktsioonivööndis Happeline magma tekib mandrikoore süvaosas Magmakivimite lasuvusvormid. Tekke järgi: -Intrusiivsed(süvakivimid)-daik, sill, stokk, jne -Vulkaanilised-laavavool, -kate, -kuppel, vulkaani koonus, nekk, rõngasdaik. Ümbriskivimitega strukuurse seostumise järgi: -Rööpsed(ühilduvad) -Lõikavad e põiksed Viskoossus: H2O 10-2 Basaltne magma 102 Andesiitne 104 Rüoliitne 1012 5%vee juuresolekul 106 Vee juuresolek suurendab viskoossust. Happeline magma voolab väga vähe. See põhjustab tihti plahvatuslikke vulkaanipurskeid. Magma viskoossus sõltub SiO2 omavahelise liitumise astmest. Basaltsed jahtumissambad tekivad homogeense magma jahtumisel, kui esinevad punktilised jahtumiskolded, mille ümber magma tõmbub kokku
· Vulkaanilised: o Laavavool, laavakate (suurimad purskekivimi kehad) o Laavakuppel (lõõrist väljasurutud materjal) o Vulkaani koonus (lõõrist väljasurutud materjal) o Nekk (magmaliste kivimitega täidetud lõõr) o Radiaalne daik Effusiivsete e. purskekivimite lasumuskuju määravad ära laava kogus (laavakate), viskoossus, purske mehhanism, väljavooluala reljeef. Ümbriskivimitega strukuurse seostumise järgi: a) rööpsed (ühilduvad), b) lõikavad e põiksed 69. Batoliit, stokk, lakkoliit, lopoliit, nekk, daik, sill nende intrusioonide olemus. 16 · Batoliit suurim, korrapäratu, reeglina sügavusse laienev põhiliselt happeliste tardkivimitega intrusiiv, mille pindala moodustab tuhandeid kuni 10-neid tuhandeid km2.
annaabi.ee 
