Klassikalises füüsikas väljendab seda Galilei relatiivsusprintsiip, mis üldistatud kujul on ka Einsteini erirelatiivsusteooria üheks nurgakiviks. Teiseks nüüdisaegse füüsika põhiprintsiibiks on aine ehituse atomaarse struktuuri tunnustamine. Vastavalt tänapäevase füüsika seisukohtadele koosneb aine molekulidest ja molekulid omakorda aatomitest. Kuigi atomistlikud ideed on pärit juba iidsetest aegadest, jõuti täielikule veendumusele aine struktuursuses alles XX sajandil. Kvantnähtuste tõenäosuslikku olemust väljendab kõige selgemini Heisenbergi määramatuse printsiip. Selle printsiibi järgi ei saa ükski osake viibida olekus, kus näiteks tema impulsil ja koordinaadil oleks ühel ja samal ajal täielikult määratud täpne väärtus. Makroskoopliste kehade liikumise korral määramatuse printsiibil praktilist tähtsust ei ole. Vastavalt osakeste-lainete dualismi printsiibile avalduvad mikroobjektide käitumises nii
emalindu koos poegadega ähvardab oht, teeskleb ta vigast Kohastumused Kohastumused Muutused, mis aitavad isenditel oma elu keskkonnas edukalt ellu jääda. Jagunevad: 1) Mikrokohastumused (Erinevad ensüümvariandid, erinevad valgud, erinevad pigmendid) 2) Makrokohastumused (Erinevad varjevärvuse kombinatsioonid, muutused kehaosade struktuursuses Kõiki kohastumusi iseloomustab: 1) Tunnuste mitmekesisus 2) Päranduvus kohastumuse potensiaalsed väljakujunemise piirid antakse järglastele 3) Koosmõju keskkonnaga 4) Kohastumus on omane isendirühmale 5) Kohastumused kujunevad välja järk-järgult põlvkondade vältel Kohastumuste puhul kehtib 3 reeglit: 1) Kohastumus toimib vaid kindlas elukeskkonnas (liivakarva varjevärvus ei sobi
annaabi.ee 
