Kõrgtasemekeeled · Järgmine samm tehti 1954. A. Millal tehti esimene kõrgtaseme keel FORTRAN · Kõrgtaseme keeled imiteerivad loomulike keeli, kasutades kõnekeele sõnu ja üldkasutatavaid matemaatilisi sümboleid · Need keeleed on inimesele mugavamad. Nende abil võib kirjutada programme, milles on tuhandeid ridu. Algoritm · Algoritm on sammsammuline tegevusjuhis, juhend, eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks Struktuurprogrammeerimine · Kõrgkeeles kirjutatud lühikesed programmid olid kergesti arudaadavad kuid suuremahulised muutusid raskesti arusaadavaks ja mittejuhitavaks. · Lahenduseks oli struktuurprogrammeerimine Objekt-orienteeritud programmeerimine · alates 1970 lõpust ja 1980 algusest hakati looma objektorienteeritud programmeerimise keeli (OOP) · OOP'is on struktuurprogrammeerimise parimad printsiibid, milledele on listaud uued konseptrsioonid Paketttöötlus
magnetlindile. Kompilaator käivitati Draiverid Järgmiseks etapiks olid sisendit ja väljundit teostavad programmid, mis sisestasid ja väljastasid infot ajal, kui cpu töötas. Sisend-väljundoperatsiooni lõppemisel edastasid nad katkestuse. Katkestuse saamisel salvestas arvuti vajalikud andmed ja juhtimine suundus vastavalt katkestuse iseloomule. Kastkestuse töötlemiseks luuakse igale seadmetüübile vastav programm, seadme draiver, mis kuulub monitori koosseisu. Struktuurprogrammeerimine Kõrgkeeles kirjutatud lühikesed programmid olid kergesti arusaadavad kui suuremahulised muutusid raskesti arusaadavaks ja mittejuhitavaks. Lahenduseks oli struktuurprogrammeerimine, näiteks: *Algol *Pascal *C Programmide konstrueerimise meetod, mis kasutab ainult hierarhiliselt korraldatud tarindeid, kusjuures igal neist on ainult üks sisendpunkt ja üks väljundpunkt. Struktuurprogrammeerimises kasutatakse ainult kolme liiki juhtimisvooge: järjestikust, tingimuslikku ja ileratiivset.
........................................................................75 Qbasic.................................................................................................................................... 76 ÜLESANDED........................................................................................................................... 77 Sissejuhatus................................................................................................................................85 Struktuurprogrammeerimine......................................................................................................85 Objektorienteeritud programmeerimine.................................................................................... 86 Objekt, atribuut, meetod........................................................................................................ 86 Klass................................................................................................................................
.106 PROGRAMMI PROJEKTEERIMINE JA TESTIMINE..............................................106 1. Kellele ja milleks on vaja dokumentatsiooni?.......................................106 KAHETEISTKÜMNES TEEMA: Struktuur- ja objektorienteeritud programmeerimise põhimõtted .....................................................................................................111 Sissejuhatus.................................................................................................111 Struktuurprogrammeerimine.......................................................................111 Objektorienteeritud programmeerimine......................................................112 Objekt, atribuut, meetod..........................................................................112 Klass.........................................................................................................113 Kapseldumine......................................................................................
annaabi.ee 
