Varane lapseiga
lapsel on võimalik omandada inimkonna ühiskonna-ajaloolise kogemust. Inimeste vahel
psüühilise kontakti loomine on võimatu ilma suhtlemiseta. Paljud uurijad märkasid, et
lapse lahutamine emaga esimesel eluaastal põhjustab suhtelised häired lapse psüühilises
arengus, mis jätab kustumatut pitserit kogu tema elule.
J.Piaget´i arvamusel laps on loomupärane olend, aga sel samal ajal sündimise momendil
tema kujutab endast autonoomset ja aktiivset üksikut, kes omab sisemist struktuurit. Lapse
tegevused, märkab Piaget, vahendatakse ümbriskonnaga. Kuna tema ei vasta lihtsalt
välismõjule, aga ka seedib neid läbi, teeb endale sobivaks. Välismaailm omakorda osutab
lapsele mingi vastupanuna, millega kutsub vastutegevused esile ja see kergendab tema
kohanemist maailmaga.
5
L.S.Võrotski arvas, et lapse suhtumine maailmasse on sõltuv ja tuletatud suurus tema