tempermalmiga. Erinevus seisab aga selles, et ülitugevat malmi ei ole vaja termiliselt töödelda või vajab see lihtsat ja lühiaegset (mis on olulise tähtsusega) lõõmutamist. Ülitugeva malmi saamise viis seisab selles, et hallmalmi modifitseeritakse nii ferrosiliitsiumi kui ka magneesiumiga. Niisuguse kahekordse modifitseerimise tulemusena eraldub grafiit ülitugeva malmi struktuuris kerakujuliste osakestena, s.t. peaaegu samal kujul nagu tempermalmi struktuuriski. Oluline erinevus on selles, et niisugune grafiidi kuju tekib ülitugevas malmis otse valamisprotsessis, tempermalmi juures saadakse see aga pikaajalise lõõmutamise tulemusena. Seetõttu on ülitugev malm tempermalmist palju odavam. Ülitugeva malrm struktuur koosneb grafiidist, ferriidist ja perliidist. Niisugune struktuur kindlustab suure tugevuse ja võrdlemisi väikese löögisitkuse. Kui ülitugevat malmi lühiaegselt lõõmutada, siis koosneb selle struktuur ferriidist ja grafiidist
vastandas sellele inimloomuse komplitseeritud ja vastuolulise olemuse idee. Jutt on nimelt inimloomusekomplitseerituse tõdemisest, mitte aga sellest, et naiivsele tõele "inimene on hea" vastandub niisama ühekülgne tõde "inimene on loomu poolest kuri". Kaootilisus, irratsionaalsus ja stiihilisus on Dostojevski 60ndate aastate teostes maailma ja inimese peamisi jooni. Elu komplitseeritus, kahepalgelisus peegeldub juba kirjaniku suurte romaanide struktuuriski. Dostojevski on toonud maailmakirjandusse vene rahvuse sümbolkuju: leplik, ohvrimeelne ja kõikeandestav (nt. Sonja Marmeladova "Kuritöö ja karistus"). Kapitalistlikule arenguteele asunud Euroopa mõju, juba Venemaalegi tunginud kodanlikud suhted (raha, eraomand) ja härraste egoistlikud instinktid kijundavad teise, sotsiaalselt ja kultuuriliselt rahvusele võõra tüübi, mis on rahvaliku vastand individualisti, ateisti, kelle maailma keskpunktiks ei
annaabi.ee 
