Elektriskeemid aitavad seadme koostisosi ja osadevahelisi ühendusviise piltlikult ette kujutada. Kui tehniline joonis on tehnika keel, siis elektriskeem on elektrotehnika keel. Elektriseadme koostise ja põhiosade vastastikuse seose piltlikuks näitamiseks koostatakse elektriseadme struktuurskeem. Struktuurskeem on lihtne joonis, millel on kujutatud elektriseadme tähtsamad osad ja nendevahelised seosed. Trafoalajaam -> jaotuskilp -> sektsioon -> korrus -> korter Struktuuriskeemidel kujutatakse elektriseadme osi kastikestena või tingmärkide abil. Põhimõtteskeemidel näidatakse, kuidas seadmete elemendid on omavahel elektriliselt ühendatud. Samuti elektriseadme kõikide elementide vastasmõj ja elektrilist seost, nende elementide vastastikust asendit märkimata. Tavalisel põhimõtteskeemil on seadme kõik elemendid (kotaktid, mähised jm.) kujutatud seadme juures olevatena ja pingestamata olekus. SKEEMI PILT
sisendid ja väljundid seotakse KUI-SIIS (IF-THEN) lausetega. Käsitsijuhtimist iseloomustab tagasiside puudumine ajami väljundilt juhtaparatuurile. Juhttoime liigub ainult ühes suunas, juhtseadmelt mootorile. 1. Struktuuriskeem annab süsteemi peamised sõlmed, nende ülesande ja sõlmedevahelised seosed. Struktuuriskeemil kujutatakse ristkülikutena kõik põhilised süsteemi osad. Ristkülikus märgitakse sõlme nimetus, sõlme väljundfunktsiooni või selle ülekandefunktsioon. Struktuuriskeemidel näidatakse protsessi kulgemise suund nooltega. Struktuuriskeem on ajami projekteerimise esialgne aste, seda kasutatakse ajami üldise tööga tutvustamiseks. 2. Talitlusskeemil (funktsionaalskeemil) näidatakse tehnoloogilised seadmed suvaliste kujunditena, andurid, täiturid ja regulaatorid kujutatakse aga ringjoontena, mille ülemises pooles on reguleeritava või mõõdetava suuruse tähis, seejärel sõlme ülesanne (andur, regulaator, täitur jne)