Prokseemika
reaktsioone mõjutab teise inimese hääletoon, asend või kaugus? Või sõltub meie reaktsioon
hoopiski kindlast indiviidist? Selguse saamiseks tuleb teha vaatlusi pikema aja jooksul
mitmetes situatsioonides, fikseerides sealjuures iga väiksemagi muutuse. Näiteks, teise
inimese kehasoojuse tunnetamine või selle tunnetuse puudumine näitab ära piiri intiimse ja
mitteintiimse vööndi vahel. Ni võib öelda, et registreerides oma tundeid, on võimalik
identifitseerida struktuuripunkte ja seaduspärasid ruumitajusüsteemis.
Nagu öeldud, on distantsitaju protsessid ja nende “päästikumehhanismid” väga
raskesti tajutavad ning vähe sellest, need on ka äärmiselt individuaalsed ja varieeruvad
inimeseti. Ka enda suhtlemismustrite põhjal näen, et on sõpru või tuttavaid, kellega olen
harjunud erinevatel, vahel ka endale seletamatutel põhjustel suheldes hoidma teatud distantsi.