Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
rõhulistes esisilpides, s.t pearõhulisel (või sellega struktuurselt võrdses seotud kaasrõhuga
silbis); vältega kaasneb ka erinev meloodia.
Sufiksiline astmevaheldus on sõltuv rõhust, s.t astmevahelduslikud liited saavad esineda vaid
kaasrõhulises silbis; s.t järgsilpide kvantiteedisuhted sõltuvad silbi rõhulisusest.
Lingvistiliselt relevantse palatalisatsiooni võimalikkus.
Rõhusüsteem tähtsus tänapäeva eesti keeles toimuvate struktuurinihetes ja arengutendentsides,
nt
rõhu siirdumine esisilbile võõrsõnades (tomat, kotlet, taburet),
sõna leksikaalse kuju muutumine rõhumudeliga seoses, nt sümptoom sümptom, kefiir keefir,
oktaav oktav.
44. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid!Kolm rõhulisuse astet:
pearõhk, kaasrõhk, rõhutu
Pearõhk tavaliselt esisilbil (v.a hüüdsõnad, liitega sõnad, võõrsõnad) nt
o|´hoo, a|´hoi, ai|´täh, kar|´sumdi, juh|´hei, en|´näe; laul|´janna
annaabi.ee 
