NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
Oluline oli ka
peasekretäri algatatud poliitilise reformi – detsentraliseerimise – printsiip, millele
hakati Eesti NSV-s kultuuripoliitika demokraatlikumaks muutmisel toetuma.
Poliitilist reformi alustas peasekretär sooviga tõhusamalt rakendada
majandusreformi, eeldades, et need reformid saavad kulgeda koos. Autoritaarse
kontrollimehhanismi lõdvenemine viis aga majandusreformi läbiviimise kriisi ning
alates 1988. a. nihkus rõhuasetus poliitilisele reformile ja struktuurimuudatustele
riigiaparaadis.5 Mitmed uurijad (Olev Liivik, Rein Taagepera) on leidnud, et
Gorbatšovi perestroika-poliitika rakendamine Eesti NSV-s EPK Keskkomitee kaudu
toimus teatava ajanihkega ning veel 1986. a. valitses ENSVs sisuliselt
stagnatsiooniperiood. Siiski leidus ENSV ühiskonnas ka perestroika esimesel
perioodil märkimist väärivaid algatusi, mille genereerijaks oli valdavalt
kultuurieliit. Siinse küsimusetõstatuse seisukohalt on eriti oluline ENSV