Mullateadus
Mida
rohkem rauda, seda pruunikamad. Mida rohkem huumust, seda mustemad. Mullahorisontide alusel
me klassifitseerime muldi. Tähtis nätaja on ka ülemineku iseloom: kui üleminek toimub alla 3 cm
kihis, siis öeldakse, et üleminek on järsk. Kui värvus on määratud, siis tuleb ära määrata
mullalõimis ( kas või sõrmeproovi meetodil). Siis on vaja kindlasti kirjedada, kuidas mullamass on
üles ehitatud. Kas ta on üksikteraline (liiv) või on see üles ehitatud struktuuriagregaatidena
(sõmerad). Kõige vastupidavamad on teralised, pähkeljad ja tompjad struktuuriagregaadid. Need
Agregaadid võivad olla väga erineva suurusega. Agregaatide vahele jääb alati õhk ja agregaatide
sees hoitakse vett. Seega on struktuurses mullas alati taimekasvuks oiisavalt ühku ja vett. Et mulda
tekiks struktuursus, on vaja, et selles mullas oleks ibe- savi ja kolloidosakesi, et mullas oleks
piisavalt huumust ja et mullas oleks piisavalt kahe ja kolmevalentseid katioone. Kirjeldada tuleb ka
annaabi.ee 
