Leedemullad
praktiliselt puudub. Lagunemine on seenelise iseloomuga, mida näitab viltja fermentatiivse
kõduhorisondi olemasolu. Leedemuldadel kujunenud metsavaris on kaltsiumi-, magneesiumi-,
kaaliumi- ja lämmastikuvaene, kuid võib sisaldada rohkesti rauda, alumiiniumi ja räni.
Leedemuldade lõimiseks on enamasti koresevaba liiv, kruusakas liiv või mõnel halval
juhul ka kruus, millel puudub praktiliselt sidusus ning seega ei ole moodustunud ka
struktuuriagregaate. Leedemuldade profiili alumises osas võib ühtedes või teistes tingimustes
esineda savi- või vilkuderikkamaid kihte, mis õhukestena ei mõjuta mullaliigi määratlemist,
küll aga muudavad mulla produktiivsemaks.
Leedeliivmuldade eksogeenne metsa all asuv huumuskate on väga tugevasti happeline
( Mineraalsetes horisontides, liikudes pinnalt lähtekivimi suunas, happesus väheneb. Kui p on
annaabi.ee 
