Loomageneetika 1 osa
Lisaks nimetatuile on
olemas genoomiosad, milles talletunud infot mRNA-le üle ei kanta. Neid nimetatakse
introniteks (nn geenisisesed piirkonnad) ja nende ülesanne ei ole lõpuni selge. Teada on, et
eksonid moodustavad oluliselt väiksema osa genoomist. Geene, mis kodeerivad teatud
polüpeptiide, nimetatakse struktuurseteks geenideks. Seejuures polüpeptiidid võivad olla kas
rakkude 'ehitusmaterjal' või ensüümid.
Lisaks struktuurgeenidele eksisteerivad nn reguleerivad geenid, mis reguleerivad
struktuurgeenide transkriptsiooni. Reguleerivad geenid jaotatakse omakorda regulaatoriteks ja
operaatoriteks. Regulaator "lülitab" struktuurgeeni sisse ja välja, operaator kontrollib
9
struktuurgeenil toimuvat transkriptsiooni. On ka geene, mis sünteesivad transpordi- ja
ribosoomi RNA-d. Seega võib geeni defineerida kui funktsionaalselt piiritletud lõiku DNA
ahelas.