Kõnetegevuse psühholoogia 3. seminar
aluseks ei ole tajukujutlused. Konkreetses kõneaktis on mõtlemisel kaks ülesannet:
mõtte genereerimine ja mõttele vastavate keelevahendite leidmine. Mõtlemine osaleb
kõne mõistmisel: Mõtete seostamine, mõttelünkade täitmine, järeldamine.
Kõne osalus mõtlemises lapse arenedes järjest suureneb. kõne võimaldab lapsel luua
abstrakseid kujutlusi ja mõisteid, keel annab mõtlemise käsutusse valmis struktuuird
suhete fikseerimiseks ja soodustab mõtte hargnemist. Keeleüksused on üheaegselt
verbaalse mõtlemise ja kõnelise suhtlemise vahendiks. Kõne ja mõtlemine on omavahel
seotud ka metakeeleliste vahendite omandamisel.
Mis on sisekõne funktsioonideks; milline on egotsentrilise kõne roll sisekõne
kujunemisel; milline on sisekõne struktuur ja miks kujunevad erivajadustega
lapsel egotsentriline kõne ja sisekõne hiljem/puudustega?
Sisekõne on üks kõnetegevuse vomidest
annaabi.ee 
