Kriitiline lugemine ja kirjutamine
Teksti korduv jutustamine. Teksti jutustamine oma sõnadega (mitte vaid õphiidee
väljatoomine nagu lühikokkuvõttes).
Ebaolulise kõrvalejätmine ja teksti kriitika. Olulise ja ebaolulise ning usutava ja
ebausutava eristamine.
Küsimuste esitamine. Iseendale teksti oluliste seikade kohta küsimuste esitamine, mille
käigus teksti ehitus ja tähenduse mõistmine võivad ümber struktureeruda.
Tagasipöördumine. Harjumus jälgida sõna, lause või lauseosa tähendust, selle
mittemõistmist ning vajadusel lugemist aeglustama ning teadlikult tekstist tuge otsima.
Järelduste tegemine. Peatumine selleks, et mõista kriitilisi kohti, oluliste faktide
leidmine tekstist ja loetust järelduste tegemine, kasutades ära varasemat teavet. (1 lk
126)
Lisaks eespool kirjeldatud strateegiatele võib mõistmise toena kasutada tekstiväliseid