Kirjandussemiootika
Omab püsivat mõtet. Loomulikus keeles realiseeritud fraasid, diskursused, verbaalsed
teosed, mis on mõeldud kommunikatsioonipartnerite otseseks mõjutamiseks.
(strukturaalsemiootika objekt). Ometi on fenotekst vaid semiootilise analüüsi
avastseen, millele järgneb või mille taga seisab tähenduste loomise protsess –
genotekst.
Genotekst – différance, siin ei ole perifeeriat ega tsentrumit, pole subjektiivsust,
kommunikatiivset funktsiooni, valitseb struktureerimatus, polüseemia, mis leiab
tähenduse fenoteksti tasandil. Genotekst on kultuuri toitelahus, mis kristalliseerub
fenotekstis. Genotekst on lõputu tähistaja, ei eksisteeri kunagi ainsuses – genotekst on
tähistajad.
Fenoteksti kommunikatiivsele funktsioonile vastandab genotekst tähenduste loomise.
Tekst on intertekst: tekst on tsiteerimine kõige laiemas mõttes. tekst kujuneb
tsiteerimise tulemusena. Kirjutaja läbi (oma kultuurilises dispositsioonis) kujuneb
tekst
annaabi.ee 
