SEMIOOTIKA AJALUGU II
"Semiootilises seikluses" kirjeldab Barthes teksti ja teose vahekorda:
TEKST TEOS
Tähendustav praktika Esteetiline praktika
Töö (abstraktne) ja tegevus Objekt
Kokkulangevate jälgede eksisteerimise diapasoon Eristatud märkide kogum, milleks on tähendus
Tähistajad (semiootika ja psühhoanalüüs) Tähendus
Strukturatsioon Struktuur
Tekstile saab läheneda üksnes läbi teose
JULIA KRISTEVA
Genotekst-- erinewuste valitsemine, kus ei ole keset ega perifeeriat, ei ole subjektsust,ega
kommunikatiivset ülesannet. Mittestruktureeritud tähenduslik/mõtteline mitmelisus, mis omandab
struktuutse korrastatuse vaid FT foonil. Omapärane "kultuuriline lahus", mis kristalliseerub FT-s. *
annaabi.ee 
