sügavamalt lahtiseletatud mõtete kogum. Mustand on vaid kolmandik kogu kirjatükiga seotud tööst. Mustand vajab struktureerimist, viimistlust ning korrastamist. 16. Struktueerimine, selle ülesamded. Mis on struktureerimine? · Lugejaks kehastumine · Sissejuhatuse struktureerimine · Põhiidee juures püsimine · Põhiidee väljaarendamine · Kokkuvõtte struktureerimine Struktueerimise käigus peab : 1) struktueerima sissejuhatuse, 2) rakendama kirjandi põhiidee teenistusse, 3) põhiidee loogiliselt lõpuni välja arendama, 4) struktureerima lõppsõna. 17. Sissejuhatuse struktureerimine.Sissejuhatuse ülesanded. Sissejuhatusele esitatavad nõuded. Sissejuhatuse koostamsie erinevad võimalused. a) Sissejuhatuse struktureerimisel peab arvestama nelja tingimust: 1)äratama lugejas huvi 2)andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab
Pärast sõda seati sisse üleliiduliselt range koolskäimise nõue kuni 16. eluaastani. Koolidesse ilmusid ka õpilased, kes olid sõja tõttu vanusepiiri ületanud. Paljud ööbisid linna registreerimata ja passita tuttavate juures ning tihti tuli ette, et õpilasi vahistati koolipingist ,,riigireetmise" süüdistustega. Rõhku hakati panema kehalisele kasvatusele, sest oli vaja kasvatada NL kaitsjaid. Keskkoolides seati sisse sõjaline ettevalmistus. 1945. aastast hakati tunde struktueerima. Tunnid pidid olema ühtse kava järgi ning õpetajatel pidi olema iga tunni kohta kospekt, mille hommikul direktor üle vaatas. Konspektis pidi olema ka kasvatuslik ja ideoloogiline eesmärk - pidid esinema sõnad nõukogude, leninlik, stalinlik jne. Paljudel koolidel oli oma suvila või laagrikoht. Seal korraldati kokkutulekuid, spordipäevi, suvitati ning talvel organiseeriti suusapäevi. Hariduselu pärast taasiseseisvumist Pärast Eesti Vabariigi taasväljakuulutamist 20