( 3.) Saturn Ainsana Päikesesüsteemi planeetidest on Saturni keskmine tihedus vee tihedusest väiksem. Saturni teatakse eelkõige tema rõngaste järgi. Need on õhukesed ja laiali ning paiknevad Saturni ekvaatori tasandis. ( 1.) Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum, mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni tihedus on 0,71. Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja ning põhjalikult uuritud rõngaste strukruuri. Planeedi enda kohta on vähe andmeid, kuid matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja koosneb kolmest osast. Saturni mass Maa suhtes on 95,1 ja läbmõõt on planeedil 120 000 km. ( 2.) Saturni kõige levinum element on vesinik 87-90%, lisanditeks on ammoniaak, metaan, etaan, vesi, atsetüleen ja fosfiin. Tuule kiirus ulatub Saturnil 500 kilomeetrini tunnis. Pilvede ülemisel piiril on õhutemperatuur -175 kraadi
annekteerimise ning liitis need enda koosseisu. Saanud NSV Liidu osaks, pandi Eestis maksma nüukogude kord. Eestis kehtestati nõukogude seadused ja elukorraldus. Majandus riigistati, eraettevõtlus langes surve alla. Tõusid palgad ja paranes sotsiaalabi, kaupade hinnad kallinesid. Poodidest hakkasid kaduma esmatarbekaubad, tekkis defitsiit. 2. Parlament (kojalisus, komplekteerimine). Riigikogu Parlamendi ( kahe või ühe kojalised) formaalõigusliku strukruuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid. Parlamedis on ka poliitiline struktuur. Poliitilise struktuuri osad on: 1) Saadikurühmad e. fraktsioonid 2) Koalitsioon ja opositsioon Koalitsiooni kuuluvad need erakonnad, kelle baasil on moodustatud valitsus. Opositsioonis e. valtsuskoalitsiooni kritiseerivas seltskonnas on kõik teised fraktsioonid. Riigikogu on ühekojaline, riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogu ülesanded: