3)mitmed ensüümid on pimdas inaktiivsed * redutseeritud Fd (ferredoksiini) lisamine tagab Calvini tsükli toimimise 63. Kuidas valgus põhjustab Rubisco aktiveerumist Aktiveerumine: selleks, et Rubisco saaks aktiveeruda, peab strooma pH muutuma aluseliseks. Kõigepealt aktiivsaidi lüsiin deprotoneerub ja seostub CO2-ga (karbamüleerub). See on ekstra CO2 molekul, mitte see, mis RuBP-ga seotakse! Karbamüülitud Rubisco seob Mg2+ ja muutub aktiivseks. Seega valgus stroomal mõjutab Rubiscot. 64. Kuidas valgus põhjustab GAP dehüdrogenaasi aktiveerumist Calvini tsüklis 65. Kuidas on defineeritud CO2 kompensatsioonipunkt Kompensatsioonipunkt- nii palju kui CO2 fotosünteesil kasutatakse, nii palju hingamisel eraldub 67. Kuidas on defineeritud valguskompensatsioonipunkt nii palju kui eraldub CO2 valgushingamisel, nii palju ka needlub hapnikku ???? pole üldse kindel, tuletasin definitsioonist üldse 68
17. Teisseened- Deuteromycetes, Fungi imperfecti. Liike u. 30 000. Hüüfid on vaheseintega. Paljunemine toimub koniidide abil. Suguline paljunemine puudub. Klassi kuuluvad seened on parasiidid ja saprofüüdid. Paljud liigid on looduses laialt levinud, põhjustavad tihti põllumajandustaimede haigestumist ja hukkumist. Teisseeni liigitatakse koniidikandjate paiknemise ja koniidide kuju järgi. Koniidikandjad võivad paikneda väikeste kimbukeste ehk koreemiumidena, hüüfide põimikul ehk stroomal, kerakujulises või ovaalses pükniidis. 18. Vetikad- Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega
17. Teisseened- Deuteromycetes, Fungi imperfecti. Liike u. 30 000. Hüüfid on vaheseintega. Paljunemine toimub koniidide abil. Suguline paljunemine puudub. Klassi kuuluvad seened on parasiidid ja saprofüüdid. Paljud liigid on looduses laialt levinud, põhjustavad tihti põllumajandustaimede haigestumist ja hukkumist. Teisseeni liigitatakse koniidikandjate paiknemise ja koniidide kuju järgi. Koniidikandjad võivad paikneda väikeste kimbukeste ehk koreemiumidena, hüüfide põimikul ehk stroomal, kerakujulises või ovaalses pükniidis. 18. Vetikad- Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega
annaabi.ee 
