"stroobilaks" - 1 õppematerjal

LÄÄNE-EESTI VETE LESTA

roomajate, lindude ja imetajate kehas. Nende vastsed aga nugivad mitmesugustes selgrootutes, peamiselt lülijalgsetes. Lõpp-peremeeste kehas elavad suguküpsed paelussid tavaliselt soolevalendikus, kinnitudes eesotsa abil soole sisesienale.Üheks paelussid iseloomulikumaks tunnuseks on seedeelundkonna täielik kadumine. Nende toitumine toimub kaha pindmiste kudede kaudu toitainete imendumise teel. Paelusside pikk paeljas keha jaguneb kolmeks osaks ­ päiseks ehk skooleksiks, kaelaks ja stroobilaks, mis tüüpilistel juhtudel koosneb paljudest lülidest ehk proglotiididest. Peale üksikute erandite on paelusside suguelundkond hermafrodiitne; suguelundid paiknevad eraldi igas lülis ja nad ei ole omavahel seotud. (Zenkevits, Naumov et al., 1981) 3.2.4.1. Schistocephalus pungitii (Timofeyev 1964) (Cestoidae, Pseudophyllidea, Ligulida) Sugukond linnuronilased (Ligulidae) on küllaltki suured, rihmakujulised, tugevasti