elektroni massist kuni 350 000 ni. Leptonid, milledest tuntumad on elektron ja neutriinod (elektronneutriino, müü-neutriino, tau- neutriino) , seisumass arvatavasti null, elektrilaengut pole. Vaheosakesed on footon, gluuonid ja vahebosonid ka graviton, kuigi neid pole veel avastatud. Omavahel nad ei reageeri, ainult gluuonid teiste gluuonitega muunduvad vastatsikku. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi. Gluuonid (ka strongonid) on tugeva vastastikmõju kvandid. Nende abil toimivad kvargid omavahel, vahetades värvilaenguid. Gluuoneid on kaheksa erinevat tüüpi. Neil pole seisumassi ega elektrilaengut. Nende arv mingis osakeses muutub , nad tekivad ja kaovad. Prootonis on alati kolm kvarki, kuid gluuonid tekivad ja kaovad, vahetades kvarkide värvi. Vahebosonid ehk uiikonid on nõrga vastastikmõju kvandid. Nende elektrilaengud on vastavalt elektrilaenguga +1, -1 ja 0. Nad vahendavad nõrka vastastikmõju.
Leptonid, milledest tuntumad on elektron (seisumass 9,1 . 10 31 kg , elektrilaeng 1,6 . 10 19 C) ja neutriinod (elektronneutriino, müü-neutriino, tau-neutriino) , seisumass arvatavasti null, elektrilaengut pole. Vaheosakesed on footon, gluuonid ja vahebosonid ka graviton, kuigi neid pole veel avastatud. Omavahel nad ei reageeri, ainult gluuonid teiste gluuonitega muunduvad vastatsikku. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi. Gluuonid (ka strongonid) on tugeva vastastikmõju kvandid. Nende abil toimivad kvargid omavahel, vahetades värvilaenguid. Gluuoneid on kaheksa erinevat tüüpi. Neil pole seisumassi ega elektrilaengut. Nende arv mingis osakeses muutub , nad tekivad ja kaovad. Prootonis on alati kolm kvarki, kuid gluuonid tekivad ja kaovad, vahetades kvarkide värvi. Vahebosonid ehk uiikonid (W± ja Z0 osakesed), on nõrga vastastikmõju kvandid. Nende elektrilaengud on vastavalt elektrilaenguga +1, -1 ja 0. Nad vahendavad nõrka
annaabi.ee 
