Kas jääda iseendaks või kohaneda ühiskonnaga
Elu
võib olla ka parajalt mugav ilma selleta. Eriti kui see vähendab kardetava hukkamõistu määra
elule. See tähendab et mugavus koostöös hirmuga minimaliseeribki vajaduse
ühiskonnanormidest välja murda.
Kaasa mängides säilitatakse oma tõeline iseloom vaatamata ühiskonna suunitlusele. See
on juhus, kus pealtnäha elatakse igati normidesse sobivat elu, kuid hing ja mõistus üheskoos
keelduvad omaks võtmast mugavaks äraelamiseks sobivaid malle. Dirk Stroeve oli mees,
kes elas igati sobilikku elu. Tal oli armas naine, meeldiv töö ning korralik elukoht. Täpselt
sobiv kirjeldus ühiskonna mallidega. Südames ei suutnud ta aga omaks võtta ellujäämiseks
vajalikke norme: parajal määral isekust, omakasupüüdlikkust ning mis kõige olulisem, oskust
teiste muredele läbi sõrmede vaadata. Ta ei kõhelnud kunagi, kui tuli valida enda heaolu
ning võõra või veel enam sõbra, kordaläheku vahel. Alati tuli võitjaks teine. See piinas ta