Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal
siia suhkruvabriku. Sellest perioodist on tänaseni säilinud kivihooneid ning osa piirdemüürist.
Majanduslike raskuste tõttu lõpetas suhkruvabrik töö 1837. aastal. Seejärel ostis koha
omanimelise kaubahoovi omanik Christian Rotermann, kes kohandas Strietbergi hoonestiku
tärklise- ja piiritusevabrikuks. 1861. aastal ehitati vabriku juurde auruveski, mida peetakse
esimeseks tolleaegses Eestimaa kubermangus. Rotermanni tööstusettevõtte tegevuse
Strietbergil lõpetas 1869. aastal vabriku hävitanud tulekahju. Tööstusettevõtte olemasolule
vaatamata ei loobutud paiga kasutamisest puhke- ja väljasõidukohana. Tallinn oli 19. sajandi
alguses kujunenud üsna populaarseks supellinnaks, kuhu sõideti puhkama Venemaalt ja
mujaltki. 1820. aastatel asus Strietbergil vene kirjaniku Nikolai Karamzini salong, kus liikus
mitmeid tuntud isikuid. Strietberg on jäädvustatud ka paljude kunstnike loomingus.
Marienberg. Orlov-Davõdovite suveresidents