jääkampade vahele kinni oli jäänud" "Armastus on nagu puu: kasvab iseenesest, ajab juured sügavale meie olemusse ja on isegi tihti veel laastatud südame korral roheline" "See armastus on nagu leek, sulatina, tuhat nuga mu südames" "Ta hoidis teda õrnalt nagu kardaks teda oma käte vahel närtsivat, purunevat" "Ta nägi, kuidas tukslev oktaav mööda heliredelit üles-alla käib nagu oksalt oksale hüplev lind, kes sätendava kimbu stretosid, trillereid ja arpedzosid laiali puistab" Liisbet Estra
skulptuurkaunistused. Üles kellaruumi jõudes silmitses Quasimodo veidi aega kuut kella ja raputas kurvalt pead, nagu ohkaks ta selle võõra tunde üle, mis ta südames nende kellade ja tema enese vahele oli 1 4 5 tekkinud. Kuid niipea kui ta nad käima pani, kui ta tundis, kuidas see pundar kelli ta käe all liikuma hakkab, kui ta nägi -- ta ju ei kuulnud kuidas tukslev oktaav mööda heliredelit üles ja alla käib, nagu oksalt oksale hüppav lind, kui muusikadeemon, kes sätendava kimbu stretosid, trillereid ja arpedzosid laia1i puistab, õnnetu kurdi üle võimust võttis, muutus ta jälle 250 õnnelikuks, ta unustas kõik ja avarduv süda pani ta näo särama. Ta tuli ja läks, lõi käsi kokku, jooksis ühe köie juurest teise juurde, ergutas kõiki kuut kella oma hääle ja liigutustega, nagu orkestrijuht, kes oma taibukaid mängijaid õhutab. «Noh, Gabrielle,» ütles ta, «vala oma helid alla platsile, täna on ju püha. Thibauld, ära
annaabi.ee 
