Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile
Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele
olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus
vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus
stressile on inimestel erinev, kuid on leitud, et stressitaluvust saab arendada. Distress on
suutmatus saada hakkama olukorras, mis vajab kõrgendatud stressitaluvust.
Kõige tavalisem stressivorm on akuutne stress. Akuutne stress tekib, et hoida meeled erksana,
koondada jõudu ja kiirust ning parandada kontsentratsioonivõimet. Sobivas annuses stressi hoiab
närvisüsteemi toonuses ja parandab sooritusvõimet. Kui organism ei suuda taastuda
stressiseisundist, siis pidevate pingete foonil areneb välja krooniline stress. Krooniline
stress hävitab pikalt ja halastamatult. Pikaajalise kroonilise pingeseisundi tagajärjeks on
annaabi.ee 
