Inimese vaimne heaolu
raskustega ja ebatavaliste pingutustega. Meie lihased on pingeseisundis, verevarustus nendes
jõuline, vererõhk on kõrgem, süda lööb kiiremini, veres möllab adrenaliin ja meie kehas
vabanevad hormoonid suunavad erinevaid reaktsioone ning ainevahetust näiteks energia
saamiseks (et oleks jaksu joosta, vaenlasega võidelda, et süda jaksaks kiiremini verd pumbata
jne). Isegi meie meeleorganid töötavad stressis olekus erinevalt.
Stressi on võimalik maandada, kui sa tead kuidas stressitekitavale olukorrale reageerida. See
võib parandada kogu su reageerimisviisi välisärritajate suhtes ja vähendada iseendale esitatud
nõudmisi.
Stressiga toimetulek..
Stress ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisud tagab meie valmisoleku
tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks. Probleem tekib pigem sellest, kuivõrd adekvaatse,
situatsioonile ja keskkonnale vastava stressiga toimetuleku strateegia me valime. Läbi aegade
on inimene kasutanud kolme stressiga toimetuleku strateegiat:
1