Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile
Vastuvõtlikkus
stressile on inimestel erinev, kuid on leitud, et stressitaluvust saab arendada. Distress on
suutmatus saada hakkama olukorras, mis vajab kõrgendatud stressitaluvust.
Kõige tavalisem stressivorm on akuutne stress. Akuutne stress tekib, et hoida meeled erksana,
koondada jõudu ja kiirust ning parandada kontsentratsioonivõimet. Sobivas annuses stressi hoiab
närvisüsteemi toonuses ja parandab sooritusvõimet. Kui organism ei suuda taastuda
stressiseisundist, siis pidevate pingete foonil areneb välja krooniline stress. Krooniline
stress hävitab pikalt ja halastamatult. Pikaajalise kroonilise pingeseisundi tagajärjeks on
depressioon, mille korral avalduvad ja/või süvenevad psühhosomaatilised ja ka füüsilised
probleemid.
Stressi mõju organismile
Meie keha reageerib stressile, üritades stressori mõju vähendada ja taastada tavaolukorda. Kogu
protsess vajab kiireks toimimiseks suurel hulgal energiat. Glükoos on inimese keha peamine
annaabi.ee 
