Mitteverbaalsed kanalid alluvad inimese kontrollile erinevalt. Nii lekivad mõned mitteverbaalsed kanalid rohkem kui teised. Kui inimene midagi varjab, saab ta kontrollida sõnalist sisu ning valitseda näoilmet, kuid keha ei allu nii kergesti meie tahtele. Samuti on hääletoon näoilmest vähem kontrollitav (Quilliam 1997: 52). Tunnete väliseid märke alla surudes muutuvad närvisüsteemi sisemised reaktsioonid tugevamaks. Rahulikuks jääda püüdes suurendame tõenäosust sattuda stressiseisundisse (Quilliam 1997: 52). Vastupidiselt verbaalsele eneseväljendusele, mis on suuresti tahtejõule alluv, on mitteverbaalne suhtlemine tahte kontrollile allumatu. Nii toimuvad intonatsioon, miimika ja viibete kasutamine vaistlikult, mis tähendab, et me ei saa kontrollida intonatsiooni ega miimikat (Kidron 137) Leke Kui te püüate kellelegi rääkida seda, mida te ei mõtle, lekib tõde visuaalselt välja. Sagedasemad negatiivsed lekked on:
Teisiti öeldes: nad on spetsialiseerunud sööma erinevat toitu erineval ajal ja erinevates kohtades. Kuna igal loomal on oma niss (võrdle turunissiga majanduses), siis see viib konkurentsi teiste liikidega miinimumi. Seepärast tasakaalustatud ökosüsteemis ühe liigi esinemine ei kujuta tavaliselt ohtu teise liigi olemasolule. Loomade kohastumine erinevate nissidega on seotud limiteerivate faktorite seadusega: "Isegi üks faktor, mis on väljaspool oma optimumpiirkonda, viib organismi stressiseisundisse". Kui loom püüab tarbida mingit ressurssi, mis asub tema nissi piiridest väljaspool, siis puutub kokku keskkonna vastupanuvõime kasvuga, mis põhjustabki stressi. Teisiti öeldes, oma nisis on looma konkurentsivõime suur, väljaspool nissi piire aga nõrgeneb tunduvalt või kaob üldse. Erinevate liikide kohastumine oma nissidega on kestnud miljoneid aastaid ja on kulgenud erinevates ökosüsteemides erinevalt
annaabi.ee 
