(türoksiin). See vajab ka I2 normaaltalitluseks. 4) Kõrvalkilpnäärmed kõige väiksem snn, hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. 5) Neerupealsed paiknevad neerude peal, tema kõige tuntum hormoon on adrenaliin. See eritub verre hirmu, ehmatuse, viha, positiivsete emotsioonide korral. See on keha ettevalmistus stressiolukorraks. Jõuad kiiremini joosta, kõvemini lüüa, meeled on erksamad jne. Muutused: südame töö kiireneb; hingamissagedus suureneb; vererõhk tõuseb; soodustab suhkrukasutamist rakkudes; aeglustatakse/lõpetatakse seedimine 6) Kõhunääre asub mao taga. Kõige tähtsam hormoon on insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset. Veresuhkru sisalduse vähendamine (rakkudesse energia tootmiseks). Glükagoon suurendada veresuhkru sisaldust. Maksas ja lihastes on
kaks nädalas. Treening tugevdab immuunsust Stress on teadaolevalt nähtus, mida loetakse nii positiivseks kui negatiivseks. Stressi mõju immuunsüsteemile on palju uuritud, sellest on kujunenud lausa eraldi valdkond. Kuidas erinevad stressiolukorrad ikkagi meie tervist mõjutavad? Kuidas mõjutab meie füüsilist ja vaimset tervist treening, mida samuti üheks stressiolukorraks loetakse? Nüüdseks on välja selgitatud, et teatud stressiolukorrad mõjutavad organismi immuunsüsteemi paremuse suunas, samal ajal kui teised seda halvendavad. Sageli on see seotud organismi kahe erineva reaktsiooniga -- ühelt poolt positiivse kaitsereaktsiooniga ning teiselt poolt negatiivse allaandmisreaktsiooniga. Heaks näiteks positiivsest stressiolukorrast ongi füüsiline liikumine. Aktuaalsed uuringud kinnitavad, et füüsiline aktiivsus avaldab soodsat mõju immuunsüsteemile.
annaabi.ee 
