Henry saadeti eraldi teiste juurde, kus ta ootas enda hukkamist. Ta põgenes ning kukkus jõkke. Tal õnnestus jõest end kaldale tõmmata, kuivatas enda riided ära ja liikus edasi kuni raudteeni. Seal ta hüppas ühe rongi peale, peitis end kahurite vagunis presendi alla ning natuke enne Milanot hüppas ta maha. Ta läks ühte haiglasse, kus oli Catherin töödanud. Seal teda aga enam ei olnud. Ta läks ühe sõbra juurde, kes andis talle erariided ning Henry läks Stresasse. Seal sai ta kokku Catheriniga. Öösel nad põgenesid paadiga Sveitsi. Seal kontrolliti neid ning saadeti edasi teise linna kus neile anti politseiviisa. Õhtul läksid nad Montreux´isse kus nad asusid elama linna lähedale mägedesse, väikesesse maamajakesse. Seal elasid nad kolm kuud. Saabus kevad ning nad läksid tagasi hotelli elama. Seal elasid nad järgmised kolm nädalat. Ühel öösel hakkas Catherin sünnitama ning nad läksid haiglasse. Henry oli
Henry pidi armeega oma armastuse kõrgpunktis taasühinema. Suure taganemise ajal mõtles ta Catherine'ile, sõja õudustele ning korraga sai tal kõrini ning ta otsustas deserteeruda, et koos Catiga Sveitsi põgeneda. Kui lahingupolitsei ta ühes mahalaskmisele kuuluvate "võõrastega" kinni võttis, hüppas ta jõkke, triivis ajataju kaotades Veneetsiasse, hankis endale erariided, smugeldas end rongi ning sõitis Milaanosse. Ühes Catiga sõitsid nad Stresasse, kuid ka sealt sunniti nad peagi põgenema, kui Henryt kui desertööri vahistada taheti. Nad said healt inimeselt paadi ning sõudsid üle järve Sveitsi poole. Seal elasid nad vabana ning üritasid elu nautida, jättes sõja viimaks ometi seljataha. Catherine oli rase. Põgenemise ööl tahtis ta oma armastatut aidata ning sõudis samuti. Tema suurim soov oleks, et tema sünnitus ning laps ta armsamat ei segaks, et kõik oleks kiire, valutu ning vaikne
Henry pidi armeega oma armastuse kõrgpunktis taasühinema. Suure taganemise ajal mõtles ta Catherine'ile, sõja õudustele ning korraga sai tal kõrini ning ta otsustas deserteeruda, et koos Catiga Sveitsi põgeneda. Kui lahingupolitsei ta ühes mahalaskmisele kuuluvate "võõrastega" kinni võttis, hüppas ta jõkke, triivis ajataju kaotades Veneetsiasse, hankis endale erariided, smugeldas end rongi ning sõitis Milaanosse. Ühes Catiga sõitsid nad Stresasse, kuid ka sealt sunniti nad peagi põgenema, kui Henryt kui desertööri vahistada taheti. Nad said healt inimeselt paadi ning sõudsid üle järve Sveitsi poole. Seal elasid nad vabana ning üritasid elu nautida, jättes sõja viimaks ometi seljataha. Catherine oli rase. Põgenemise ööl tahtis ta oma armastatut aidata ning sõudis samuti. Tema suurim soov oleks, et tema sünnitus ning laps ta armsamat ei segaks, et kõik oleks kiire, valutu ning vaikne
annaabi.ee 
