Bioloogilise psühholoogia arengusuunad.
Levimus: Euroopas 0,02-0,05% populatsioonist, sagedasem meestel, 10% patsientidest kõik sümptomid nelikust.
Koosesineb ka teiste unehäiretega.
Geneetilise taustaga neuroloogiline häire: narkolepsia risk patsiendi lähisugulastel 10- 40 korda kõrgem
Keskkonna mõju: konkordantsusmäär ainult 25%–31% monosügootsete kaksikute puhul
Keskkonnast tulenev mõju on teadmata: eelneda võib peatrauma, insult, muutunud ööpäevatsükkel; hiljutised
uurimused on näidanud seost streptokokkinfektsiooni, H1N1 vaktsinatsiooni või infektsiooni vahel; kokkupuude
raskemetallide, putuka‐ ja taimemürkidega
Hüpokretiini defitsiit inimesel: oreksiini/hüpokretiini vabastavate neuronite vähenemine dorsolateraalses
hüpotaalamuses
Uinakud võivad olla kasulikud võitlemaks pideva unisusega, kuid on harva piisavad kui primaarne ravi
Päevase unisuse raviks kasutatakse stimulante (amfetamiin, metamfetamiin, dextroamfetamiin,
metüülfenidaat, modafinil), mis tõstavad üldist ärgastatuse taset