Südamereuma
just südamepuudulikkus. 1808. a
andis arst David Dundas sellele
haigusele nime, mis on püsinud
tänini: rheumatic fever,
reumapalavik, ka südamereuma.
Tollal kõlas see umbes nagu
"valudega palavik".
Haiguse olemusele saadi jälile
hiljem. 1880 avaldati tõik, et
ägedasse reumasse
haigestumisele eelneb
kurgumandlipõletik. 1900.a leiti
üles seda põletikku põhjustav
pisik, mida hiljem hakati
nimetama hemolüütiliseks
streptokokiks. 1928.a avaldati
mõte, et see pisik vallandab
inimese kaitserakkudes,
valgetes verelibledes, rünnaku
keha enda kudede vastu,
põhjustades veresoonepõletikku
ja südameriket.
Veel II Maailmasõja ajal hukkusid
reumapalavikku sõdivate riikide
kutsealused, noorsõdurid, kuni
1940.50. aastatel võeti
kasutusele elupäästvad
antibiootikumid, mis hävitavad
streptokokke. Peagi selgus, et
reumahaigetel tuleb kroonilist