Õhuhulkade jaotamiseks kaeveõõnte vahel kasutatakse mitmesuguseid tuulutusrajatisi, nagu krossingud, uksed, tuulutustõkked. Vajalikud õhuhulgad määratakse arvutuslikult ning pidevalt kontrollitakse tegelikku olukorda töökohtadel mõõdetakse kaeveõõne ristlõikeid ja õhu liikumise kiirust kaeveõõntes ning leitakse kaeveõõnt faktiliselt läbiv õhuhulk. Sõltuvalt vajadusest betoneeritakse mäetööde edasiliikumisel mittevajalikud ühenduslõõrid ja hargnemised strekkidel kinni. Põlevkivi rikastamine Põlevkivi rikastamine Viru ja Estonia kaevanduses ning Aidu karjääris kasutataval põlevkivikihindi puur- ja lõhketöödega lausväljamisel saadakse kaevis, milles on liiga kõrge lubjakivi sisaldus ja seetõttu ei vasta kütteväärtus tarbijate poolt esitatud nõuetele. Põlevkivi rikastamine seisneb lubjakivi eraldamises, see põhineb lubjakivi märksa suuremal tihedusel (2,5 g/cm3) võrreldes põlevkiviga ja toimub separaatorites raske
Õhuhulkade jaotamiseks kaeveõõnte vahel kasutatakse mitmesuguseid tuulutusrajatisi, nagu krossingud, uksed, tuulutustõkked. Vajalikud õhuhulgad määratakse arvutuslikult ning pidevalt kontrollitakse tegelikku olukorda töökohtadel mõõdetakse kaeveõõne ristlõikeid ja õhu liikumise kiirust kaeveõõntes ning leitakse kaeveõõnt faktiliselt läbiv õhuhulk. Sõltuvalt vajadusest betoneeritakse mäetööde edasiliikumisel mittevajalikud ühenduslõõrid ja hargnemised strekkidel kinni. Veekõrvaldus Põlevkivikihind lasub lõhelises lubjakivimassiivis suhteliselt väikesel sügavusel, mistõttu vee sissevool kaevandustesse on suur. Suuresti sõltub vee sissevool kaevandusse kaevandatud ala suurusest ja on hooajalise iseloomuga. Estonia kaevanduses pumbatakse näiteks aastas keskmiselt kaevandusest välja 10 m³ vett iga põlevkivitonni kohta. Kaeveõõntest ja etest juhitakse vesi mööda kaeveõõne põhjakivimitesse rajatud
annaabi.ee 
